Skip to main content
Finance

Kapitali liikumine

Lisateave kapitali vaba liikumise kohta ELis, sh selle õiguslik alus, järelevalve ja investeerimine väljaspool ELi.

Ülevaade

Kapitali vaba liikumine on ELi ühtse turu üks põhiomadusi ja see on sätestatud Maastrichti lepingus. Alates selle lepingu jõustumisest 1994. aastal on keelatud kõik kapitali liikumise ja piiriüleste maksete piirangud.

Liberaliseerimise eesmärk on anda võimalus luua integreeritud, avatud ja sujuvalt toimivad Euroopa finantsturud.

Euroopa Liidu kodanikele annab kapitali vaba liikumine võimaluse teha mitmesuguseid tehinguid, näiteks:

  • avada pangakonto välismaal,
  • osta välisriigi ettevõtete aktsiaid,
  • investeerida võimalikult tulusalt,
  • osta kinnisvara välisriigis.

Ettevõtetele annab see võimaluse:

  • osta teise Euroopa riigi ettevõte või sellesse investeerida,
  • koguda kapitali seal, kus see on kõige odavam.

Määratlus

Euroopa Liidu toimimise lepingus ei ole mõiste „kapitali liikumine“ määratletud. Euroopa Liidu Kohus on teinud otsuse, et selle mõiste määratlemiseks võib tugineda direktiivile 88/361/EMÜ lisatud nomenklatuuris esitatud määratlustele. Nende määratluste kohaselt on piiriülene kapitali liikumine muu hulgas

  • välismaised otseinvesteeringud,
  • kinnisvarainvesteeringud või -ostud,
  • väärtpaberiinvesteeringud (nt aktsiad, võlakirjad, avatud investeerimisfondid),
  • finantslaenude ja krediidi andmine,
  • muud finantsasutusega tehtavad tehingud, sh isiklikku laadi kapitali liikumine, nt kaasavara, annakud, annetused jne.

Õigusraamistik

ELi ühtse turu alustaladeks olevatest põhivabadustest (inimeste, kaupade, teenuste ja kapitali vaba liikumine) on kapitali vaba liikumine kõige uuem. Sellest sai otsekohaldatav aluslepingupõhine vabadus alles Maastrichti lepingu jõustumisel.

Kapitali vaba liikumise õigusraamistiku moodustavad:

  • aluslepingu sätted,
  • protokollid ja deklaratsioonid,
  • üleminekumeetmed, mille kasutamise õigus on antud uutele liikmesriikidele ühinemisaktidega.

Euroopa Liidu toimimise lepingu artikli 63 kohaselt on keelatud kõik kapitali liikumise ja maksepiirangud ELis, aga ka ELi ja kolmandate riikide vahel. Alusleping sisaldab siiski lisasätteid, millega kapitali vabast liikumisest on ette nähtud mitmed erandid, eelkõige selleks, et hoida ära probleemide tekkimine seoses maksustamise, finantseerimisasutuste usaldatavusnõuete täitmise järelevalve, avaliku korra ja julgeolekuga.

Euroopa Liidu Kohtul on aluslepingu sätete tõlgendamisel lõplik otsustusõigus ning selles valdkonnas on olemas ulatuslik kohtupraktika.

Lisateave

Järelevalve ja nõuete täitmise tagamine

Euroopa Komisjon teeb kapitali vaba liikumise põhimõtte järgimise tagamiseks kapitalivoogude järelevalvet ja kontrollib, et ELi riigid kohaldavad aluslepingu sätteid nõuetekohaselt.

Komisjon avaldas 2018. aasta juulis teatise, milles tuletas meelde vajadust järgida ELi õigusnormide kohaseid põhieeskirju, mis käsitlevad investeeringute kaitsmist ühtsel turul. Teatises võeti arvesse Euroopa Kohtu otsust, mille kohaselt on ELi liikmesriikide vahel sõlmitud kehtivatesse rahvusvahelistesse kokkulepetesse lisatud investori ja riigi vahelise vaidluse lahendamise klauslid aluslepingu sätetega vastuolus.

Kapitali vaba liikumise tõkked

Kapitaliturgude liit on Euroopa Komisjoni vahend, mille abil luua ELis 2019. aastaks tõeliselt ühtne kapitaliturg. Euroopa Komisjon on kapitaliturgude liidu tegevuskava alusel hakanud tegema koostööd ELi riikidega, et uurida järelejäänud siseriiklikke sätteid, mis takistavad jätkuvalt kapitali vaba liikumist.

Selles valdkonnas seisukohtade vahetamiseks loodi ELi riikide esindajatest koosnev kapitali vaba liikumise takistusi käsitlev eksperdirühm.

2017. aasta märtsis võttis komisjon vastu aruande, milles käsitleti võimalusi kõrvaldada siseriiklikud tõkked, et soodustada ELis piiriüleste investeeringute vooge.

2017. aasta mais leppisid komisjon ja liikmesriigid kokku ühises tegevuskavas, mis käsitleb kapitalivoogude siseriiklike tõkete kõrvaldamist.

Rahvusvahelised suhted

Kapitali vaba liikumine on kõikidest aluslepingus sätestatud vabadustest kõige ulatuslikum. See on ainus vabadus, mis ületab ELi siseturu piire, kuna see hõlmab ka kapitali liikumist ELi riikide ja kolmandate riikide vahel.

Selline vabadus ei saa siiski kehtida ilma mõistlike kaitsemeetmeteta. ELi riikidel on õigus võtta kasutusele ettevaatusabinõud, et hoida ära olukordi, kus välisinvesteeringud kahjustavad üldist julgeolekut. Samuti võib EL ise selle vabaduse piiramiseks võtta häda- või tavapärastes majanduslikes olukordades vajalikke meetmeid.

EL on olnud teejuht ka kapitali rahvusvaheliste voogude vaba liikumise edendamisel, pooldades kaubandustõkete vähendamist ja luues investeerimiseks võrdseid võimalusi.

Neid põhimõtteid edendab EL järgmiste vahendite abil:

Documents

  • Finantsstabiilsuse, finantsteenuste ja kapitaliturgude liidu peadirektoraat

Commission communication on the protection of investments

Commission published a communication in which it recalled the fundamental rules under EU law for the protection of investments within the Single Market.